vendredi 7 octobre 2016

Maaleht jäi ostmata

Tahtsin osta Kambja poest Maalehte, aga nägin, et esimesel lehel ilutseb I. Mangi suur pilt ja lehest võib lugeda horoskoopi, mis ta on meie uuele presidendile Kerstile teinud. Hakkas vastu, jätsin lehe ostmata. Aitab mulle astro-hirost! Ning sellest, et esimene pikk artikkel selles lehes on säärane jamps. Ja mõtlesin siis, et küll oleks tore, kui president samamoodi mõtleks ja tungivalt paluks, et teda astroloogiaga paari ei pandaks. Ikkagi teadlase koolitusega inimene.

samedi 16 juillet 2016

Tema ei tea, et poliitkorrektne pole rääkida isanda, vaid liitlase häälest. Meie poliitikud teavad.
 

Eesti Autovabariik

Tüütuks läheb elada Eesti Autovabariigis, kus auto on meie aja püha lehm ja rallid on nagu vanasti kirikupühad. Rallide pärast võib lüüa segamini elu Tartu linnas, panna kinni inimeste koduteed Lõuna-Eestis. Küsimata ilmselt paljude arvamust, keda sellised autopühad tõsiselt segavad. Kas tõesti suur enamus tartlasi ja lõuna-eestlasi on ralli-usku või on see aktiivse vähemuse, aktiivsete autousklike poolt enamusele pääle surutud. Mina igatahes põlgan sellist rallitamist sügavalt ja mul oleks hää meel, kui neid siin kandis enam ei oleks. Kui tekiks rallivastaste ühing, astuksin selle liikmeks.

samedi 9 juillet 2016

Arukamat analüüsi "Ida-Lääne konfliktist"

http://atimes.com/2016/07/with-eye-on-brexit-nato-tackles-russia/

Eesti pressis ilmuv on piiratult propagandistlik, kainest analüüsist on loobutud ja lauldakse vaid "His Master's Voice'ile" oma lapsehäälega kaasa. Nagu oleks tõesti venelased saatnud lennukid New Yorgi tornidesse, tapnud inimesi Pariisi, Brüsseli ja Istanbuli lennujaamades. Venemaa on praegu oht pigem iseendale kui teistele ja püüab meeleheitlikult hoida käest libisemast, mis käes oli. Lääs ja Ida, viimane tähendab Venemaad ja Hiinat, peaksid koondama jõud XXI sajandi tõelise ohu, islamifanaatikute, "islamofašismi" vastu ja lõpetama omavahelise nägelemise. Lõpuks pole tõesti nii oluline, kas Ida-Euroopa riikide poliitikat suunab Washington või Moskva. Venemaal võib olla tülikas elada, kuid see on täiesti võimalik meie- ja minusuguselgi. Saudi Araabias ja suurel jaol islamiriikides meie inimesel elada poleks võimalik. Usuvahetus, abieluväline seks, tegelemine astroloogia ja muu astro-hiroga on kuritegu, mille eest süüdlasel lüüakse pää maha. Jne. Jne. Kas ootame tõesti, millal tekib tõeline kurjuse telg Kesk-Idas? Kas ootame, et fundamentalistliku Pakistani tuumarelv satub ka "Islamiriigi" tegelaste kätte? Lääneriigid on paraku ikka kippunud tegelema isekeskis rivaalitsemisega, seeasemel et näha jõudu koguvat tõelist vaenlast, olgu bolševikke, natse või islamiste.

samedi 2 juillet 2016

Mõned tsitaadid India eks-diplomaadi M. K. Bhadrakumari artiklist "Asia Times'is".

Practical cooperation within the alliance may continue in the near term. But it remains to be seen how far Washington will succeed in keeping the European mind trained on the highly contrived thesis of Russia being a revisionist state that has put military mobilization at the center of its strategic thinking.
Brexit poses questions for NATO although the British people have not voted to leave the alliance. In an insightful commentary, the well-known ‘Russia hand’ at the National Interest magazine Nikolas Gvosdev noted that Brexit “validates two developing trend lines in Europe”. Gvosdev explained:
  • The first is the hesitation within Western European countries to want to be drawn into conflicts and problems happening on the eastern periphery of the continent or within the post-Soviet space. The second will be to reawaken the lingering regional split within the alliance — with some members arguing that if NATO had paid much more attention to dealing with the cross-Mediterranean threats to European security, rather than on being drawn into playing geopolitical games in Eurasia, the migration crisis might have been avoided or blunted — and thus one of the key drivers of Brexit might have been neutralized.
The bottom line is that the EU and NATO are complementary. And Brexit upholds that national interests prevail over European collective interests. Without doubt, Brexit is also, partly at least, a reflection of the overall weariness in Europe with the continued NATO expansion eastward.

Artikkel tervelt:

http://atimes.com/2016/06/brexit-russias-comfort-level-rises-us-loses-eurasian-plot/

Kas ilmub ka Eesti poliitikasse jõudusid, kes leiavad, et militariseerumine on ohtlik ummiktee ja midagi olulist meie suhtumises Venemaa ohusse ja NATOsse, s.o. Ameerika diktaati tuleks ümber hinnata?

dimanche 19 juin 2016

Mõni mõtleb pääga, mõni ...

Mul oli väga hää meel lugeda Saksamaa välisministri Frank-Walter Steinmeieri sõnavõttu, kus ta arvas NATO lakkamatutest manöövritest siin kandis sama, mis mina. Steinmeieri kõige karmim ütlus oli: "Was wir jetzt nicht tun sollten, ist durch lautes Säbelrasseln und Kriegsgeheul die Lage weiter anzuheizen" -- See, mida me praegu mitte tegema ei peaks, on valju mõõgatäristamise ja sõjakisaga olukorda veel enam üles kütta. Nii ongi. Meil oskas spordiajakirjanik Roosna oma arvamuse naabermaast võtta kokku leheloo päälkirjas "Venemaa mõistab ainult ühte keelt. Jalaga-tagumikku-keelt." Vägev üldistus. Ühe päälkirjaga Venemaa paika pandud. Ainult et vägisi kipub tulema mõte, et kui Saksa diplomaatia juht mõtleb pääga, siis mõni ajakirjanik ühe teise kohaga, mida ta ka mainimata ei jäta, sobigu see või ei. Muidugi võeti ja võetakse Steinmeieri sõnad meil, kus mõõgatäristamine ja unistus Venemaale jalaga... on saanud meie hommiku- ja õhtupalve aseaineks, vastu ulgumise ja hammaste kiristamisega. Aga ehk on tervel mõistuselgi Ida-Euroopas veel paigake ja võimalus end kuuldavale tuua. Ja panna inimesed mõtlema sellele, et Eesti ja Eesti rahvas ei elaks üle veel üht sõda, üht ränka konflikti. Ja mõõgatäristamine ja sõjakisa ei pruugi sõjavõimalust meist eemal hoida, vaid tuua meid veel üheks ohvriks Ameerika geopoliitilises mängus. Oma iseseisvuse oleme juba käest andnud, vähemalt alates Iraagi sõja eelmängust 2003, kas järgmisena oleme valmis ära andma oma elu ühe ookeanitaguse suurriigi huvide nimel?

mardi 3 mai 2016

Sovetiseerume?

Jätkuks eelmisele. Ikka enam hakkab Eestis kujunema õhkkond, mis mulle meenutab 1950nendate aastate alguse õhkkonda ENSV-s. Ja üldisemalt -- sovetiaega, kus meie arvamusi hinnati suuresti selle järgi, kas need võiksid olla kasulikud meie vaenlastele -- ennekõike Ameerika imperialistidele, kes otsisid aina uusi võimalusi meie inimesi mõjutada, kasutada ära mõnede naiivsust, et püüda leida ja võimendada meie elus veel esinevaid puudusi. Nii öeldigi vahel kirjanikule või lihtsalt oma pääga mõtlevale inimesele, et temast saadakse aru, aga ta peab mõtlema, kuidas tema arvamusavaldust võidakse tõlgendada, ära kasutada sääl, meie vaenlaste leeris. Nüüd siis midagi samasugust taas. Isegi küsimuse kohta võib esitada süüdistuse -- see kõlab, nagu oleks küsitud Vene luure poolt. Jah, ka nõuka-ajal oli sobimatu küsimuse esitamine märk sellest, et inimene ei ole vahest päris õige nõukogude inimene, vajab kompetentsete organite tähelepanu ja võimalikult kasvatuslikku vestlust. Ilmselt on meie propagandistide seas vähe neid, kes omaaegset praktikat mäletavad ja teadlikult kopeerida tahavad. Aga midagi kõhedakstegevalt sarnast selles praeguses propagandauimas on. Ja hull on see, et ilmselt suur osa selle tegijaid ja sellega kaasaminejaid seda ka usub. Rohkem kui meie noorusajal usuti soveti-ideoloogiat. Peab siis ehk küsima, kelle huvides see kõik toimub? Cui prodest? Vähemalt on vähemaks jäänud pidulikku juttu euroopalikest väärtustest, väärtuspõhisest poliitikast jms. Eks seda juttu ole piinlik rääkida, kui sõbrustatakse türannina käituva Erdoganiga ja vaikitakse sellest, et tema sõda omaenda rahva vastu (Türgi kurdid) nagu saudide sõda Jemenis pole põrmugi parem Al-Assadi sõjast oma rahva vastu. Ainult et Erdogan olevat meie liitlane, Assad aga Venemaa oma. Ja see näib määravat kõik. Ons kellelegi vaja kahte leeri jagunenud maailma, kus on lihtsam oma huvisid kaitsta ja edendada? Või mõtlen nüüd isegi, nagu nõuka-ajal ja tollase kahe-leeri-ideoloogia mõju all kasvanud inimene? Võibolla pole siin määrav mitte mõne õela riigi, salaliidu (juudid ja vabamüürlased...) või sõjatööstuskompleksi kasumipüüd, vaid lihtne inimlik rumalus paaris vajadusega kellegi või millegi vastu võidelda. Vastu olla, kuigi võiks lihtsalt olla. Aga seda me sageli ei oska.